Mida on vaja teha meie kaitsmiseks ja julgeoleku parandamiseks? Millised tehnilised vahendid on juba kasutusel ja kuidas tehnoloogia abil meie turvalisust veelgi tõsta?
Video tekst:
Terrorirünnakud Euroopas on tekitanud muret Euroopa kodanike turvalisuse pärast. Enamik kodanikke soovib, et EL võitleks terrorismiga tõhusamalt. On saanud selgeks, et ühistele ohtudele tuleb reageerida ühiselt. Kuidas meie piire paremini kaitsta ja uusi rünnakud ära hoida? Kuidas suudaks tehnoloogia meie turvalisust parandada? EL on endiselt üks turvalisemaid piirkondi maailmas, aga terrorism on ELi julgeolekuraamistikku kahjustanud. Mõistagi on igal rünnakul tagajärjed. Me oleme täiustanud julgeolekuaparaati. Meie kasutada on nüüd parem tehnoloogia. Oleme astunud samme, et parandada suhtlust julgeolekuasutuste vahel ja tõhustada nende tegevuse koordineeritust. Ennetamine on mõistagi tähtis. Otsustavaks teguriks on suutlikkus võimalik ründaja õigeaegselt tuvastada, kahjutuks teha ja hoida teda kontrolli all. Edasiliikumiseks on seega esmatähtis, et teabe jagamine liikmesriikide vahel muutuks paremaks. Turvalisus on tähtis kõigile. Parem koostöö kõigi Euroopa ja siseriiklike sidusrühmade vahel võimaldab meil ähvardavate ohtudega tõhusalt võidelda. Kuritegude ärahoidmise ja lahendamise vallas toetab Europol liikmesriike võitluses terrorismi, küberkuritegevuse ja organiseeritud kuritegevusega. Alates 2017. aasta maist saab Euroopa õiguskaitseasutus Europol hõlpsamini moodustada eriüksusi ja vahetada infot erafirmadega, näiteks paluda Facebookil eemaldada Islamiriigiga seotud lehekülgi. Pöördeline juhtum Europoli, aga kahjuks ka kogu Euroopa jaoks, oli tegelikult Bataclani rünnak Pariisis. Siis sai Euroopa aru, et terrorismioht pole erandlik, ning selle muutuse tulemusena moodustati vähem kui kahe kuu pärast Europoli juurde veel üks keskus – Euroopa terrorismivastase võitluse keskus, mis teeb nüüd liikmesriikidega koostööd. Meil on nüüd Europoli jaoks uus määrus, et see asutus oleks tõhusam Euroopa õiguskaitse ja politseitöö vallas. See on tähtis samm. Tugevdatud Europoliga anname oma panuse Euroopa tasandil. Nüüd oodatakse rohkemat liikmesriikidelt. Rohkem koostööd, rohkem teabe jagamist, rohkem nende käsutuses olevate vahendite kasutamist. Terroristid on võtnud sihikule raudteejaamad, metrooliinid ja lennujaamad. Otserünnak liikumisvabaduse vastu oli, kui 2016. aasta märtsis ründasid terroristid Brüsseli rahvusvahelist lennujaama. See tõstis esile vajaduse leida uusi protsesse ja uusi meetmeid inimeste turvalisuse tagamiseks. Kasutusel on ka uus tehnoloogia: automaatne piirikontroll, biomeetria ja nüüd ka PNR. PNR on broneeringuinfo ja Euroopas on nüüd kohustuslik, et kõik lennufirmad peavad edastama info riigi pädevatele asutustele, et reisijate nimed oleks teada. Euroopa tasandil tuleb keskenduda parematele andmevahetusviisidele, teadmiste vahetamisele ning omavahelisele koordineerimisele ja koostööle. Seetõttu peame täiustama turvalisust välispiiridel. Süstemaatilise kontrolli juurutamine ELi välispiiril on vahend, mis aitab ohjeldada välismaalt saabunud terroristlike võitlejate arvu kasvu. See lähenemisviis on edukas vaid siis, kui on olemas juurdepääs ELi andmebaasides olevatele usaldusväärsetele andmetele. Tänu piiriületussüsteemidele, mis on varustatud automaatsete turvaväravatega, on meil lootust, ja kahtlemata see ongi nii, et ooteaeg piiriületusel lüheneb, kuid samas muutub piirikontroll kvaliteetsemaks ning võltsitud dokumendid ja identiteedipettus avastatakse hõlpsamini. Infovahetus inimeste osas, kes ületavad ELi välispiire ja jäävad ELi või taotlevad varjupaika, peab olema kiire ja tõhus. Aga praegune süsteem andmete kogumiseks, töötlemiseks ja jagamiseks on liiga keeruline ja killustatud. ELil on juba palju andmebaase. Meie probleem seisneb selles, et väga tihti ei suuda andmebaasid omavahel suhelda. Me peame need andmed ühildama. Et ELi ametnikel ja õiguskaitseasutustel oleks võimalik töötada samade andmetega ja neid lähemalt uurida. Nüüd on rohkem kui kunagi varem vaja tegutseda. Me peame oma ülesannete kõrgusel olema, et mitte reeta Euroopa kodanike usaldust.
Loe rohkem Loe vähem